AS-i Harju Elekter Group majandustulemused, 1-3/2026
Harju Elektri I kvartal kujunes oodatust märksa keerulisemaks ning tulemused ei
vastanud ootustele. Aasta alguse tugev tellimusraamat andis alust oodata
stabiilset kasvu, kuid reaalsuses pidurdasid mitmed tegurid meie plaanipärast
tegevuste kulgu ja mõjutasid võimet tellimusi kokkulepitud ajaraamides täita.
Valdavalt oli nõrga majandustulemuse peamiseks põhjuseks tarneahela häired -
mitmete materjalide ja komponentide tarned hilinesid või lükati tootjate poolt
edasi, mis omakorda põhjustas tellimuste täitmise nihkumise järgmistele
perioodidele. Kuigi tellimusraamat on jätkuvalt arvestatav, ei ole kulude kiire
vähendamine võimalik ilma riskimata sellega, et ei suudeta hiljem kasvavale
nõudlusele piisavalt kiiresti vastata. Kompetentsi hoidmine, meeskonna
valmisolek ja võimekus reageerida kõrghooaja saabudes on meie jaoks
strateegiliselt kriitilised.
Täiendava välise tegurina mõjutas kvartalit ka Rootsi krooni nõrgenemine - kuna
suur osa müügist Rootsi turul toimub kohalikus valuutas, avaldas kursilangus
tugevat negatiivset mõju nii äri- kui ka puhaskasumile. Valuutakõikumised ei ole
meie kontrolli all, kuid nende mõju kvartalile oli selgelt tuntav.
Aastale tervikuna läheme vastu mõõduka optimismiga, kuid samas ettevaatlikult,
sest õhus on mitmeid märke võimalikust uuest kriisist. Nii Eesti kui ka Rootsi
üksuste tellimusraamat on keskmisest kõrgem ning pakkumises olevate tellimuste
maht annab alust eeldada, et märkimisväärne osa neist realiseerub müügituluks
käesoleval majandusaastal. Valdav osa nende ning ka Soome üksuste tulemustest
avaldub II ja III kvartalis, mil alustatakse alajaamade tarnetega
raamlepingulistele klientidele. Samas tekitavad hilinemised ja pooltoodete
kuhjumine tootmispindadel täiendavaid väljakutseid tootmisressursi kasutamisele
ja ladustamisele. Ebaühtlane materjalivoog häirib plaanipärast töökorraldust,
tekitab ajutisi seiskumisi ja koormab tootmispindu, mis omakorda muudab
ressursside juhtimise ja tootmise planeerimise tavapärasest keerukamaks.
Paralleelselt püsib probleemina Leedu üksuse madal müük ja sellest tulenev kõrge
vaba tootmisvõimsus, mis viitab nii turu väljakutsetele ning paraku ka
vajadusele müügitegevuse senisest tõhusama korraldamise järele.
Kuigi tellimuste tühistamisi ei ole seni olnud, on klientide käitumises tajuda
ettevaatlikkust. Kindel on aga see, et juba tavapäraseks kujunenud pikkadele
tarneaegadele lisandub lähiajal ka materjalide ja komponentide hinnakasv.
Tarnijatelt oleme saanud selle kohta esimesi signaale ning uusi hinnakirju.
Hinnatõusu edasikandmine klientidele toimub valdavalt raamlepingutes ette nähtud
indekseerimise kaudu, kuid pika tellimis- ja tootmistsükli tõttu jõuab selle
positiivne mõju tulemustesse alles ühe kuni kahe kvartali pikkuse viitega.
Lähis-Ida geopoliitilised pinged mõjutavad Harju Elektri tegevust peamiselt
kaudselt läbi globaalse tarneahela, logistika ja sisendhindade. Ebastabiilsus
rahvusvahelistes transpordikanalites pikendab tarneaegu ja tõstab veokulusid,
mis omakorda põhjustab komponentide hilinemisi ning projektide edasilükkumist.
Sellest tulenevalt võib mõju avalduda müügitulu ajastuses ja kvartaalsete
tulemuste suuremas volatiilsuses. Lisaks võib energia, metallide ja muude
sisendite hinnatõus suurendada tootmiskulusid. Kuigi meil on teatud ulatuses
võimalus sisendhindade muutusi projektides arvesse võtta, siis mõju
kasumlikkusele ei pruugi olla otsene ega ühtlane.
Müügitulu ja finantstulemused
Esimeses kvartalis ulatus Harju Elekter Groupi konsolideeritud müügitulu 35,1
(2025 I kv: 37,4) miljoni euroni, jäädes 6,2% alla eelmise aasta sama perioodi
tasemele. Müügitulu muutust mõjutasid eelkõige projektipõhiste tarnete ajastuse
erinevused, eelmise aasta kõrge võrdlusbaas ning tarneahelahäiretest tingitud
tarnete edasilükkumine, mis oli sel perioodil tavapärasest ulatuslikum.
Tootmissegment moodustas kvartali müügitulust jätkuvalt valdava osa, ulatudes
32,4 (2025 I kv: 34,5) miljoni euroni ehk 92,3% kontserni kogukäibest.
Põhinäitajad 3 kuud 3 kuud
Muutus
(EUR´000) 2026 2025
--------------------------------------------------------------------------
Müügitulu 35 113 37 427 -6,2%
Brutokasum 5 533 5 667 -2,4%
Ärikasum enne kulumit (EBITDA) 1 641 3 866 -57,6%
Ärikasum (EBIT) 477 2 795 -82,9%
Perioodi puhaskasum 19 2 636 -99,3%
Puhaskasum aktsia kohta (eurot) 0,00 0,14 -100,0%
--------------------------------------------------------------------------
Kontserni äritegevuse kulud moodustasid 2026. aasta esimeses kvartalis 34,5
(2025 I kv: 35,6) miljonit eurot, vähenedes aastaga 3,3%. Kulude langus tulenes
eeskätt müüdud toodete ja teenuste kulude vähenemisest, samas kui tegevusmahu ja
turuaktiivsuse toetamiseks tehtud kulutused kajastusid turustus- ja
üldhalduskulude suurenemises. Kulude struktuur jäi üldjoontes sarnaseks ning
suurima osa äritegevuse kuludest moodustasid jätkuvalt tootmisega seotud kulud.
Turustuskulud olid 1,9 (2025 I kv: 1,3) miljonit eurot, suurenedes 45,2%,
peamiselt turundus- ja müügiteenuste mahu kasvu tõttu müügi- ja turuaktiivsuse
toetamiseks. Sealhulgas osaleti rahvusvahelistel messidel, et tugevdada
kontserni nähtavust sihtturgudel ning tutvustada madalpinge jaotusseadmete
tootegrupi HECON EVO ja elektriautolaadija Elektra Sense arendusi. Selle
tulemusel kasvas turustuskulude määr müügitulust 5,3%-ni (2025 I kv: 3,4%).
Üldhalduskulud moodustasid 3,0 (2025 I kv: 2,6) miljonit eurot, suurenedes
16,6%, ning üldhalduskulude määr müügitulust suurenes vastavalt 8,6%-ni (2025 I
kv: 6,9%).
Äritegevuse kulude koosseisus moodustas põhivara kulum 1,2 (2025 I kv: 1,1)
miljonit eurot. Tööjõukulud kokku ulatusid 10,5 (2025 I kv: 9,5) miljoni euroni
ning tööjõukulude määr müügitulust kasvas 30,0%-ni (2025 I kv: 25,5%), millele
avaldasid mõju palgakorrektsioonid ja tulemustasud.
Vaatamata väiksemale müügimahule püsis omahinna tase stabiilsena ning brutokasum
vähenes mõõdukalt, 2,4%, ulatudes 5,5 (2025 I kv: 5,7) miljoni euroni. Ärikasum
(EBIT) oli 0,5 (2025 I kv: 2,8) miljonit eurot ja ärirentaablus 1,4% (2025 I kv:
7,5%). Perioodi puhaskasumiks jäi 19 (2025 I kv: 2,6 miljonit) tuhat eurot ning
puhaskasum aktsia kohta oli 0,00 (2025 I kv: 0,14) eurot.
Põhitegevusala ja turud
Kontserni 2026. aasta esimese kvartali müügitulu turgude lõikes tugines eeskätt
müügikasvule Põhja-Euroopa sihtturgudel, samal ajal kui müük vähenes osal
projektipõhistel Kesk-Euroopa turgudel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Suurima müügitulu kasvu panuse andsid sealjuures Rootsi ja Eesti. Rootsis
suurenes müügitulu 6,3 (2025 I kv: 4,9) miljoni euroni ehk 28,4%, mida toetasid
üksikute suuremate projektide realiseerumine ning kasvav nõudlus alajaamade
järele, kus elektrivõrkude investeeringute mahud on hakanud taastuma. Eesti
turul kasvas müügitulu 5,6 (2025 I kv: 4,8) miljoni euroni ehk 16,2%, mille taga
olid eeskätt jaotusvõrkudega seotud tellimused ning stabiilne nõudlus kontserni
põhitootegruppides.
Suurimal sihtturul Soomes teeniti 13,1 (2025 I kv: 12,9) miljonit eurot
müügitulu. Soome turu osakaal kontserni kvartali müügitulust moodustas 37,4%
ning müügi mõõdukat suurenemist aastases võrdluses toetasid stabiilsed tarned
valdavalt komplektalajaamade ja madalpinge jaotusseadmete osas.
Norra ja Saksamaa turgudel vähenes müük võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Norras ulatus müügitulu 4,2 (2025 I kv: 6,9) miljoni euroni. Saksamaa turul
langes müügitulu 1,1 (2025 I kv: 6,5) miljoni euroni. Mõlema turu müügitulu
vähenemine oli seotud eelkõige eelmise aasta kõrge võrdlusbaasi, suurprojektide
ajastuse nihkumise ning projektipõhise müügistruktuuriga.
Muudel turgudel mõjutas 2026. aasta esimeses kvartalis müügitulu muutust eeskätt
uute turgude lisandumine ja müügimahu kasv võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga. Märkimisväärne müük saavutati Taani turul, kus müügitulu ulatus 2,2
(2025 I kv: 0,0) miljoni euroni, ning Belgias, kus müük kasvas 0,6 (2025 I kv:
0,0) miljoni euroni, olles mõlemal juhul seotud projektipõhiste ühekordsete
tarnetega. Samuti suurenes müügitulu Hollandis, kasvades 1,2 (2025 I kv: 0,8)
miljoni euroni.
Investeeringud
Kontsern investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 1,7 (2025 I kv: 0,8)
miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara-investeeringutesse 0,02 (2025 I kv: 0,1),
materiaalsesse põhivarasse 1,3 (2025 I kv: 0,3) ja immateriaalsesse põhivarasse
0,4 (2025 I kv: 0,4) miljonit eurot.
Suurem osa investeeringutest materiaalsesse põhivarasse oli seotud Eesti
tütarettevõtte tootmisüksuse laiendamisega, kus jätkus Keila tehase uue
tootmishoone ehitus. Käesoleva aasta oktoobris valmiv 4 000 m² suurune kaasaegne
tootmishoone suurendab kontserni tootmispinda 28 000 m²-ni ning loob täiendavaid
kõrge lisandväärtusega inseneri- ja tootmistöökohti. Lisaks hõlmasid
investeeringud tootmistehnoloogiliste seadmete soetamist, et toetada tootmismahu
kasvu ja tõhusust.
Investeeringud immateriaalsesse põhivarasse olid seotud peamiselt
arendustegevusega, sealhulgas uue põlvkonna elektriautolaadija Elektra
arendamisega ning kontserni digilahenduste täiustamisega, sh kodulehe
arendusega.
Aruandekuupäeva seisuga ulatus pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus 27,2
(31.12.25: 27,2) miljoni euroni.
Aktsia
Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna
börsil 5,60 euro tasemel.
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Auditeerimata
(EUR´000) 31.03.2026 31.12.2025
-------------------------------------------------------------------
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 1 834 1 545
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 34 111 46 654
Ettemaksed 2 115 1 209
Varud 22 447 19 896
Käibevara kokku 60 507 69 304
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksu vara 137 142
Pikaajalised finantsinvesteeringud 27 227 27 225
Pikaajalised nõuded 2 9
Kinnisvarainvesteeringud 27 856 28 228
Materiaalne põhivara 33 799 33 273
Immateriaalne põhivara 10 139 9 880
Põhivara kokku 99 160 98 757
VARAD KOKKU 159 667 168 061
-------------------------------------------------------------------
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Võlakohustused 13 477 15 452
Ostjate ettemaksed 5 815 15 326
Võlad tarnijatele ja muud võlad 22 332 19 670
Maksuvõlad 3 330 3 324
Lühiajalised eraldised 290 336
Lühiajalised kohustused kokku 45 244 54 108
Võlakohustused 15 072 15 072
Edasilükkunud tulumaksu kohustus 20 20
Pikaajalised kohustused 15 092 15 092
Kohustused kokku 60 336 69 200
Omakapital
Aktsiakapital 11 706 11 672
Ülekurss 3 619 3 410
Reservid 22 532 22 397
Jaotamata kasum 61 474 61 382
Omakapital kokku 99 331 98 861
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 159 667 168 061
-------------------------------------------------------------------
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
(EUR´000) 3 kuud 2026 3 kuud 2025
---------------------------------------------------------------------------
Müügitulu 35 113 37 427
Müüdud toodete ja teenuste kulud -29 580 -31 760
Brutokasum 5 533 5 667
Turustuskulud -1 866 -1 285
Üldhalduskulud -3 008 -2 580
Muud äritulud 85 1 024
Muud ärikulud -267 -31
Ärikasum 477 2 795
Finantstulud 65 633
Finantskulud -531 -284
Kasum enne maksustamist 11 3 144
Tulumaks 8 -508
Perioodi puhaskasum 19 2 636
---------------------------------------------------------------------------
Puhaskasum aktsia kohta
Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,00 0,14
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,00 0,14
---------------------------------------------------------------------------
KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
(EUR´000) 3 kuud 2026 3 kuud 2025
-------------------------------------------------------------------------------
Perioodi puhaskasum 19 2 636
------------------------
Muu koondkasum
Kirjed, mis hiljem võib klassifitseerida
kasumiaruandesse
Valuutakursi vahed välisettevõtte ümberarvestusel 205 -588
Kirjed, mida hiljem ei klassifitseerita
kasumiaruandesse
Finantsvara ümberhindlus 3 -5
Perioodi muu koondkasum (-kahjum) kokku 208 -593
Perioodi koondkasum kokku 227 2 043
-------------------------------------------------------------------------------
Priit Treial
Juhatuse liige/Finantsjuht
Tel 674 7400
[email protected] (mailto:[email protected])